Hommikul ootas meid taaskord hommikusöök (siin Türgis võib paksuks minna) ja oligi aeg jätta hüvasti oma Türgi perega ja suunduda kohta, kus projekt toimus. Muidugi oli selleks kohaks see nelja tärni hotell, kuhu meid autojuht eelmisel õhtul toonud oli. Meie esimeseks probleemiks sai igavene tubade jagamise küsimus: kui raske on aru saada sellest, et me tahame Katriniga ühte tuppa, sest ma tahan ta šampooni jne? :P Anyway, oma tahtmise me seekord saime (nagu alati :D).
Projekt hakkas pihta nagu projekt ikka. Tutvumisasjad jne. Projekti korraldus jättis soovida - kohe oli näha, et mõni inimene kohe ei sobi trainer'iks. Mis see sisuliselt tähendab on lõputu ootamine ja mõttetu ajaraiskamine.
Kohal oli ka lahedaid tegelasi - näiteks neli lätlast (Zigi kui hull mees ja siis veel Alvis kui fotohuviline, tüdrukud olid toredad aga natuke liiga omaettehoidvad). Siis oli ka veel üks iraaklane Hollandist, Taiwani tüdruk Mia (hästi armas) ja India päritolu Briti tüüp. Türklasi oli palju, olid ka mõned väga imelikud rumeenlased, kaks bulgaarlast ja veel mingit rahvast.
Lõunaks oli tüüpliselt kebab (see taldrikul serveeritav) ja õhtuks midagi väga igavat (ei olnud just Türgi kokakunsti suursaavutused).
Esimesel õhtul läksime ühte huvitavasse vesipiibukohvikusse, kus sai (üllatus-üllatus) vesipiipu ja teed. Mängis elav muusika ning julgematel avanes võimalus tantsida. Tropp Türgi korraldaja otsustas mulle rääkida kui ilusad sinised silmad mul on ja et ma meeldin talle. Ja mis siis nagu, et mis ma ütlema peaks? Nagu millegi pärast loodetakse, et ma reageerin kuidagi sellele või olen vaimustuses. Ega ikka ei ole küll.
Projekt hakkas pihta nagu projekt ikka. Tutvumisasjad jne. Projekti korraldus jättis soovida - kohe oli näha, et mõni inimene kohe ei sobi trainer'iks. Mis see sisuliselt tähendab on lõputu ootamine ja mõttetu ajaraiskamine.
Kohal oli ka lahedaid tegelasi - näiteks neli lätlast (Zigi kui hull mees ja siis veel Alvis kui fotohuviline, tüdrukud olid toredad aga natuke liiga omaettehoidvad). Siis oli ka veel üks iraaklane Hollandist, Taiwani tüdruk Mia (hästi armas) ja India päritolu Briti tüüp. Türklasi oli palju, olid ka mõned väga imelikud rumeenlased, kaks bulgaarlast ja veel mingit rahvast.
Lõunaks oli tüüpliselt kebab (see taldrikul serveeritav) ja õhtuks midagi väga igavat (ei olnud just Türgi kokakunsti suursaavutused).
Esimesel õhtul läksime ühte huvitavasse vesipiibukohvikusse, kus sai (üllatus-üllatus) vesipiipu ja teed. Mängis elav muusika ning julgematel avanes võimalus tantsida. Tropp Türgi korraldaja otsustas mulle rääkida kui ilusad sinised silmad mul on ja et ma meeldin talle. Ja mis siis nagu, et mis ma ütlema peaks? Nagu millegi pärast loodetakse, et ma reageerin kuidagi sellele või olen vaimustuses. Ega ikka ei ole küll.
Kati naudib kirsi vesipiipu...
Hull lätlane Zigi ja Malta tantsutüüp
Live-band :)
Armsatel korraldajatel tuli muidugi idee arve võrdselt kõigi vahel ära jagada, mis ei olnud paljude jaoks aus ja paljude jaoks taskukohane, aga see selleks.
Õhtut jätkasime lätlaste toas (oli vist), kus pool rahvast kogunes kokku ja sai psühhot, "I never..." ja teisi toredaid joomis- ja pihtimismänge mängitud.
Õhtut jätkasime lätlaste toas (oli vist), kus pool rahvast kogunes kokku ja sai psühhot, "I never..." ja teisi toredaid joomis- ja pihtimismänge mängitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar